Tõestatud! Õpetajad võltsivad eksamitulemusi

Kas tegelikult väärisid sa põhikooli lõpueksami eest rohkem punkte, kui õpetaja sulle pani? Kas su gümnaasiumi matemaatika riigieksami tulemus peaks olema 2 punkti võrra suurem, sest eksamiparandaja jättis su lahenduses midagi kahe silma vahele? Vähe usutav. Tõenäolisemalt väärisid sa eksami eest madalamat tulemust, sest õpetajad võltsivad põhikooli eksamitulemusi. Samuti võltsivad Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (järgnevalt EKK) töötajad gümnaasiumi riigieksami tulemusi.

Tõestusmaterjal

(kliki pildil, et originaalsuuruses näha)

Joonis näitab, mitu õpilast said eksami eest teatud arvu punkte. Ilmselgelt eristuvad hindepiirid. Kui eksamil jääb mõni punkt paremast hindest puudu, siis leitakse lisapunktid, et eksam kõrgema tulemusega hinnata. Veel rohkem on õpetajad võltsinud eksameid piirjuhul, kui paarist punktist oleneb, kas eksam sooritatakse või mitte. Olgu mainitud, et põhikooli eksamitulemusi parandavad sama kooli õpetajad, kus eksam tehti. Joonise aluseks on üle 2000 õpilasel põhinev valim kõikidest põhikooli matemaatikaeksami tegijatest 2007. aastal.

Mis võivad olla õpetajate motiivid võltsimiseks?

• Sageli hinnatakse õpetaja oskusi just eksamitulemuste põhjal. Kui tulemused pole head, siis on õpetaja süüdi. Ebaõiglane? Võib-olla, aga paremat kvantitatiivset vahendit veel pole
• Kui paar punkti jääb paremast hindest puudu, siis on õpetajal kahju halvemat hinnet panna ning seega võltsitakse eksamitulemusi altruismi tõttu
• Ennetatakse õpilaste anumist ja nurumist parema tulemuse saamiseks

Ka EKK töötajad võltsivad eksamitulemusi

 (kliki pildil, et originaalsuuruses näha)

Järgnev joonis näitab 2006. aasta matemaatika riigieksami tulemuste histogrammi. Eksamit sooritasid 12.klassi õpilased ja seda parandasid EKK töötajad.

 

Graafikult ilmneb, et 20-punktilisi töid on ebaproportsionaalselt palju ja 16,17,18,19- punktilisi töid palju vähem kui juhus lubaks. Kuna riigieksam on sooritatud kui saadakse vähemalt 20 punkti, siis on selge, miks selline anomaalia esineb: eksamitööde parandajad on leidnud õhust punkte töödele, millel jääb kuni 4 punkti eksami sooritamisest puudu. 

Miks võltsida eksamitulemusi? Kas selleks, et statistika näitaks, et Eestis oleks rohkem keskharidusega inimesi? Kas Eestis on kuidagi parem, et meil võltsimise teel rohkem keskharidusega inimesi on? Kas meie haridus on  selle tõttu kuidagi parem? Kas selle õpilase elu on kuidagi parem?  Vaevalt. Selle õpilase, kes tänu EKK töötajate võltsimisele on nüüd keskharidusega täiskasvanu, koht ei olnud keskkoolis. Vaevalt, et ta ülikooli suundus. Aga miks ta ei valinud kutsekooli? Sest kui gümnaasium on põhikooliga ühendatud, siis on loomulik valik, et suundud edasi gümnaasiumi. Sõbrad läksid ju ka. Milleks praegu elukutse valik langetada, kui hiljem saab ka.

Vähemalt saame uhkustada sellega, et Eestis on 89% täiskasvanutest vähemalt keskharidus ja oleme sellega OECD riikide seas 3.kohal. Mis sest, et parem oleks, kui kutseharidusega inimeste osakaal oleks suurem. Mis sest, et osad on keskharidusega tänu EKK töötajate võltsimisele.

Kokkuvõte

Fakt on see, et õpetajad ja EKK töötajad on võltsinud eksamite tulemusi. Kooliõpetajad juhul, kui mõni punkt jääb paremast hindest puudu ja EKK töötajad juhul, kui mõni punkt otsustab eksamilt läbisaamise. Võib-olla on see võltsimine tehtud headel eesmärkidel? Kindel on aga see, et antud tegevus muudab keskhariduse väärtust odavamaks. Tegelikult ei ole keskhariduse eesmärgist – valmistada õpilased ette ülikooliks – enam midagi alles. Probleemi lahendaks vast põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine.

Allikad:

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/2/matemaatika.pdf

http://www.valitsus.ee/et/uudised/taustamaterjalid/42872/ulevaade-eesti-haridusstatistikast

Loe ka:

• Kuidas ma selgeltnägijat mängisin ja kõik seda uskuma jäid
• SEB spekuleerib eestlaste pensionirahaga

Ühine Skämmeripüüdja poolt algatatud fännilehega "Skämmer, mina tean!", et olla kursis järgmiste pettuste, skeemide, võltsimiste ja valede avalikustamisega.