Tõestatud! Õpetajad võltsivad eksamitulemusi

Kas tegelikult väärisid sa põhikooli lõpueksami eest rohkem punkte, kui õpetaja sulle pani? Kas su gümnaasiumi matemaatika riigieksami tulemus peaks olema 2 punkti võrra suurem, sest eksamiparandaja jättis su lahenduses midagi kahe silma vahele? Vähe usutav. Tõenäolisemalt väärisid sa eksami eest madalamat tulemust, sest õpetajad võltsivad põhikooli eksamitulemusi. Samuti võltsivad Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (järgnevalt EKK) töötajad gümnaasiumi riigieksami tulemusi.

Tõestusmaterjal

(kliki pildil, et originaalsuuruses näha)

Joonis näitab, mitu õpilast said eksami eest teatud arvu punkte. Ilmselgelt eristuvad hindepiirid. Kui eksamil jääb mõni punkt paremast hindest puudu, siis leitakse lisapunktid, et eksam kõrgema tulemusega hinnata. Veel rohkem on õpetajad võltsinud eksameid piirjuhul, kui paarist punktist oleneb, kas eksam sooritatakse või mitte. Olgu mainitud, et põhikooli eksamitulemusi parandavad sama kooli õpetajad, kus eksam tehti. Joonise aluseks on üle 2000 õpilasel põhinev valim kõikidest põhikooli matemaatikaeksami tegijatest 2007. aastal.

Mis võivad olla õpetajate motiivid võltsimiseks?

• Sageli hinnatakse õpetaja oskusi just eksamitulemuste põhjal. Kui tulemused pole head, siis on õpetaja süüdi. Ebaõiglane? Võib-olla, aga paremat kvantitatiivset vahendit veel pole
• Kui paar punkti jääb paremast hindest puudu, siis on õpetajal kahju halvemat hinnet panna ning seega võltsitakse eksamitulemusi altruismi tõttu
• Ennetatakse õpilaste anumist ja nurumist parema tulemuse saamiseks

Ka EKK töötajad võltsivad eksamitulemusi

 (kliki pildil, et originaalsuuruses näha)

Järgnev joonis näitab 2006. aasta matemaatika riigieksami tulemuste histogrammi. Eksamit sooritasid 12.klassi õpilased ja seda parandasid EKK töötajad.

 

Graafikult ilmneb, et 20-punktilisi töid on ebaproportsionaalselt palju ja 16,17,18,19- punktilisi töid palju vähem kui juhus lubaks. Kuna riigieksam on sooritatud kui saadakse vähemalt 20 punkti, siis on selge, miks selline anomaalia esineb: eksamitööde parandajad on leidnud õhust punkte töödele, millel jääb kuni 4 punkti eksami sooritamisest puudu. 

Miks võltsida eksamitulemusi? Kas selleks, et statistika näitaks, et Eestis oleks rohkem keskharidusega inimesi? Kas Eestis on kuidagi parem, et meil võltsimise teel rohkem keskharidusega inimesi on? Kas meie haridus on  selle tõttu kuidagi parem? Kas selle õpilase elu on kuidagi parem?  Vaevalt. Selle õpilase, kes tänu EKK töötajate võltsimisele on nüüd keskharidusega täiskasvanu, koht ei olnud keskkoolis. Vaevalt, et ta ülikooli suundus. Aga miks ta ei valinud kutsekooli? Sest kui gümnaasium on põhikooliga ühendatud, siis on loomulik valik, et suundud edasi gümnaasiumi. Sõbrad läksid ju ka. Milleks praegu elukutse valik langetada, kui hiljem saab ka.

Vähemalt saame uhkustada sellega, et Eestis on 89% täiskasvanutest vähemalt keskharidus ja oleme sellega OECD riikide seas 3.kohal. Mis sest, et parem oleks, kui kutseharidusega inimeste osakaal oleks suurem. Mis sest, et osad on keskharidusega tänu EKK töötajate võltsimisele.

Kokkuvõte

Fakt on see, et õpetajad ja EKK töötajad on võltsinud eksamite tulemusi. Kooliõpetajad juhul, kui mõni punkt jääb paremast hindest puudu ja EKK töötajad juhul, kui mõni punkt otsustab eksamilt läbisaamise. Võib-olla on see võltsimine tehtud headel eesmärkidel? Kindel on aga see, et antud tegevus muudab keskhariduse väärtust odavamaks. Tegelikult ei ole keskhariduse eesmärgist – valmistada õpilased ette ülikooliks – enam midagi alles. Probleemi lahendaks vast põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine.

Allikad:

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/2/matemaatika.pdf

http://www.valitsus.ee/et/uudised/taustamaterjalid/42872/ulevaade-eesti-haridusstatistikast

Loe ka:

• Kuidas ma selgeltnägijat mängisin ja kõik seda uskuma jäid
• SEB spekuleerib eestlaste pensionirahaga

Ühine Skämmeripüüdja poolt algatatud fännilehega "Skämmer, mina tean!", et olla kursis järgmiste pettuste, skeemide, võltsimiste ja valede avalikustamisega.

SEB vastus - palju müra, vähe sisu

SEB Progressiivse Pensionifondi juht Vahur Madisson kirjutas mulle seoses artikliga "SEB spekuleerib eestlaste pensionirahaga". Ta palus oma kommentaari kui SEB vastuse blogisse kopeerida. Seda ma nüüd teengi, lisades sellele veel omapoolsed kommentaarid.

Skammeripuudja.blogspot.com postituses on eilse kuupäevaga teema pealkirjaga „SEB spekuleerib eestlaste pensionirahaga“. Postituses käsitletakse SEB Pensionifondide ühte investeeringut ProShares Ultra S&P500 Trust indeksifondi (SSO). SSO puhul on tegemist indeksifondiga, mille tootluse eesmärk on saavutada kahekordne S&P500 indeksi liikumine.

Vale! SSO eesmärk on saavutada kahekordne S&P 500 liikumine päevasiseselt. See võib tunduda tähenärimisena, kuid see on ülioluline fakt, mille tõttu ei ole SSO sobilik investeerimiseks.

Postituses mainitud järeldused SSO kasutamise on SEB Pensionifondide suhtes ekslikud.

SEB Progressiivne Pensionifond on kasutanud SSO-d investeerimisportfelli tururiskide juhtimiseks ning mitte spekuleerimiseks.

Kas tururiskide vähendamiseks ei kasutata inverse ETFe? Ja kui soovisite turu osakaalu pensionifondis suurendada, siis miks Te ei kasutanud S&P 500 võimenduseta indeksfondi SPY?

Me ei propageeri võimendusega investeerimist, kuid piiratud osakaalus ning osana regiooni- ja valuutapõhisest strateegiast oleme pidanud otstarbekaks investeerimiseesmärkide saavutamiseks võimendusega indeksifondi kasutamist tingimusel, et ülejäänud investeeringute madalam risk kompenseerib võimaliku riskitaseme tõusu.

Pensionifondides on niikuinii piirangud (mis piirkonda võib investeerida, mis on maksimaalne varade osakaal väärtpaberis jne). Seega meil ei saagi olla juttu piiramatust osakaalust, kui see üldse võimalik olekski. SSO oli 31.01.2011 seisuga suurim aktsiainvesteering SEB Progressiivses pensionifondis, moodustades 5,1% pensionifondi varadest. See ei ole väike osakaal. Ja kuna SSO on kahekordse võimendusega, siis ta omab märkimisväärset mõju portfellile. Tururiskide juhtimiseks oli antud positsioon ilmselgelt liiga suur.

Informeeritumad lugejad on võib-olla märganud, et vaid vähesed pensionifondid ja nende hulgas on SEB, on investeerinud näiteks Saksa riigi võlakirjadesse.

Informeeritud lugeja teab ka seda, et Saksamaa 10-aastase võlakirja tulusus on vaid 2,25% aastas. Lisaks teab ta veel seda, et kui Saksamaa päästab Kreekat, Portugali ja teisi PIGS riike, siis tema võlakirjade väärtus pigem langeb (ja selle arvelt PIGS võlakirjad tõusevad, yield langeb). Lisaks kui arvestada inflatsiooni, siis on Saksamaa võlakirjade tootlus -0,25% ja kui arvestada veel inflatsioonilisi riske, siis ei tundu Saksamaa võlakirjad üldse hea investeeringuna.

Samuti tasub mainida, et pideva olukorra hindamise käigus oleme positsioone muutnud ning tänase seisuga on SSO osakaal Progressiivses fondis 1,2%. SEB Progressiivse Pensionifondi osaku hinna volatiilsus on võrreldav teiste progressiivsete kohustuslike pensionifondide volatiilsusega viimase 24 kuu jooksul. Pensionikeskuse www.pensionikeskus.ee andmetel on SEB Progressiivse osaku viimase 24 kuu standardhälve annualiseerimata 1,67, mis on võrdlusgrupi vahemiku 1,54-2,04 madalamas pooles. Seega üksiku investeeringu põhjal ei saa teha järeldust, et see suurendab portfelli riskitaset investorite jaoks. Samuti ei ole SEB Progressiivse Pensionifondi tootlusele ja riskile ka viimase 12 kuu jooksul konkurentidega võrreldes midagi ette heita.

SEB Progressiivse Pensionifondi investeeringud ja kaasa arvatud SSO on kooskõlas kõikide nii seadusandlike kui SEB sisemiste investeerimispiirangutega. Finantsinspektsioon ei ole teinud meile ühtegi märkust nimetatud investeeringu sobimatuse kohta.

Aktsiaturud on olnud väga heitlikud ja investeering SSO-sse ei ole olnud eraldivõetuna viimasel ajal tulemuslik, samamoodi nagu ilmselt iga teine investeering avalikele aktsiaturgudele. Anonüümne autor on soovinud muuhulgas investeerimist Skandinaavia aktsiate indeksifondidesse.  SSO ja Rootsi OMX indeksifondi XACT OMX30 viimase 12 kuu hindade liikumise võrdluse põhjal võib öelda, et  tulemuslikum on paraku hoopis olnud investeering SSO-sse. See ei tähenda, et see tingimata nii peaks jätkuma.

Kui enne viitasite, et positsioon SSO-s oli võetud tururiskide juhtimiseks, siis siin käsitlete seda jälle investeeringuna. 

Ja kui vaatame Skandinaavia indeksfondi EWD tootlust (mul ei ole Bloomberg terminali, et saaks XACT OMX30 kuvada, seega võrdlen EWDga) alates 2006. aastast kui SSO fond loodi, siis näeme graafikult (EWD - sinine joon, SSO - punane joon), et Skandinaavia indeksfond on paremini käitunud kui SSO. Seega pikemaajalise investeeringuna on EWD olnud parema tootlusega kui SSO. Ja praeguses kontekstis pole üldse tähtis, kumb on ajaloos parema tootlusega olnud, kas EWD või SSO. Keskendume parem probleemi tuumale.

Kokkuvõttes:

Väide, et SSO on ainult tururiskide juhtimiseks võetud, ei päde. Miks oli tururiskide juhtimiseks vaja kasutada SSO-d, mitte aga SPY-d? Miks oli tururiskide juhtimiseks vaja võtta nii suur positsioon (5,1% pensionifondide varadest, millele lisab kaalu see, et tegemist oli võimendusega instrumendiga)?

Praegu on faktid need, et Te kasutasite spekuleerimiseks mõeldud instrumenti pensionifondis, kuid pensionifond on oma loomult mõeldud investeerimiseks.

 

SEB spekuleerib eestlaste pensionirahaga

SEB varahaldurid paigutasid eestlaste pensioniraha instrumenti ProShares Ultra S&P500 Trust ETF (järgnevalt SSO), mis on mõeldud lühiajaliseks spekuleerimiseks. Lisaks jääb antud instrument pikemas perspektiivis ülisuure tõenäosusega alla instrumendi alusvara tootlusele. Nimetatud  väärtpaber oli 2011. aasta alguses suurim aktsiainvesteering (5,1%) SEB Progressiivses Pensionifondis.

Miks on SEB varahaldurid teinud suure vea?

SSO on instrument, mis peegeldab kahekordselt USA laiapõhjalise aktsiaindeksi S&P500 päevasisest liikumist. See on mõeldud lühemaajaliseks spekuleerimiseks ja turu suuna äraarvamise peale panustamiseks.

Kui hästi on spekuleerimine SEB pensionifondide varahalduritel välja tulnud? 

finance.yahoo.com

Graafikult on näha, et aasta algusega võrreldes on SSO liikunud 49 dollari pealt 38 dollari juurde ehk langus on olnud 22,5%. (31.08.2011 seisuga moodustab SSO SEB Progressiivse pensionifondi varadest 1,53%)

Miks on Proshares Ultra SP500 väga halb investeering?

 finance.yahoo.com

SSO (sinine joon) peaks muutuma 2 korda sama palju kui S&P500 aktsiaindeksit peegeldav SPY (punane joon). Seda ta teebki, aga päevasiseselt. Pikemas perspektiivis jääb võimendusega instrument SSO küllaltki tõenäoliselt alla indeksi tootlusele. Oletame, et põhiindeksi väärtus on 100. Kui järgmine päev tõuseb selle väärtus 10%, siis on indeksi tase 110, 2-kordse võimendusega instrumendil 120. Kui nüüd järgmisel päeval põhivara omakorda langeb 10%, siis tavalise indeks tase on 99, sest 10% 110st on 11 ja 110-11 = 99. 2-kordse võimendusega instrumendi väärtus on aga 96. Seega kui tavaindeks on langenud 1% ja võiks eeldada, et 2-kordse võimendusega instrumendi langus on 2%, siis antud näite puhul on aktiva väärtus langenud lausa 4%. 

Ka graafikult on näha, et SSO ei järgi pikemas perspektiivis 2-kordselt indeksit. Kui S&P 500 indeks on langenud 2%, siis SSO on kaotanud pea 40% oma väärtusest.

Lisaks on tegemist volatiilse (äärmiselt kõikuva) väärtpaberiga, mis suurendab kogu portfelli riskitaset.

Miks on SEB varahaldurid teinud suure vea? Põhjus 2

Pensionifondides on piirangud, et ükski investeering ei tohi ületada 10% pensionifondi varadest. Aasta alguses oli SSO suurim aktsiainvesteering Progressiivses pensionifondis, moodustades 5,1 % fondi varadest. Kui osta näiteks 100 aktsiat SSO-d, siis see annab päevasiseselt sama tulemuse, kui sul oleks 200 väärtpaberit SPY, sest SSO on kahekordse võimendusega instrument. Seega võrdub 5,1% SSO-d 10,2 % SPY-ga. Seega on SEB varahaldurid sisuliselt eksinud ka selle termini vastu.

Mida saaks paremini teha?

Pensionifondid on investeerinud rämpsvõlakirjadesse. SEB-l on varemgi fondidega probleeme olnud. Ka Swedbank on pensioniraha investeerimisel väga halbu otsuseid teinud.

Mina sooviksin võimalust, kus saaksin valida, et minu pensioniraha läheks kas maailma aktsiate, kõrgeid dividende maksvate ettevõtete või Skandinaavia aktsiate indeksfondidesse. 

• Nii elimineeriksin SEB ja Swedbanki varahaldurite ebakompetentsuse riski
• Indeksi S&P 500 tootlus on parem kui keskmise fondi tootlus: arvan, et ka passiivselt juhitud pensionifondi tootlus oleks parem aktiivselt juhitud fondi omast
• Teenustasud oleksid väiksemad – praeguse 1-2% teenustasude asemel 0,1 – 0,2 %. Lisaks kui teenustasud on väiksemad, siis järelikult on ka tootlus suurem (ceteris paribus).

Arvatavasti selline mõte pankadele ei meeldi, sest väiksemate teenustasude tõttu muutuks ka nende tulubaas väiksemaks. SEB saab iga aasta vähemalt 60 miljonit krooni pensionifondide haldamise eest teenustasudena. Selline summa peaks ju motiveerima oma tööd hästi tegema !?

Loe lisaks:
SEB Progressiivse Pensionifondi investeeringute portfell seisuga 31.01.2011

Äripäev: „Ettevaatust võimendusega fondide puhul“:

Mornigstar: „Warning: Leveraged and Inverse ETFs Kill Portfolios“

Seeking Alpha: "The Case Against Leveraged ETFs"

Wall Street Journal: "ETF Math Lesson: Leverage Can Produce Unexpected Returns"

Long Term Performance of Leveraged ETF

Ühine Skämmeripüüdja poolt algatatud fännilehega "Skämmer, mina tean!" näitamaks, et Sina ei lase end skämmeritel petta ja hoidmaks kursis end Skämmeripüüdja tegemistega.