SEB varahaldurid paigutasid eestlaste pensioniraha instrumenti
ProShares Ultra S&P500 Trust ETF (järgnevalt SSO), mis on mõeldud
lühiajaliseks spekuleerimiseks. Lisaks jääb antud instrument pikemas
perspektiivis ülisuure tõenäosusega alla instrumendi alusvara tootlusele. Nimetatud
väärtpaber oli 2011. aasta alguses suurim
aktsiainvesteering (5,1%) SEB Progressiivses Pensionifondis.
Miks on SEB
varahaldurid teinud suure vea?
SSO on instrument, mis peegeldab kahekordselt USA laiapõhjalise
aktsiaindeksi S&P500 päevasisest liikumist. See on mõeldud lühemaajaliseks spekuleerimiseks
ja turu suuna äraarvamise peale panustamiseks.
Kui hästi on
spekuleerimine SEB pensionifondide varahalduritel välja tulnud?
Graafikult on näha, et aasta algusega võrreldes on SSO
liikunud 49 dollari pealt 38 dollari juurde ehk langus on olnud 22,5%. (31.08.2011 seisuga moodustab SSO SEB Progressiivse pensionifondi varadest 1,53%)
Miks on Proshares
Ultra SP500 väga halb investeering?
finance.yahoo.com
SSO (sinine joon) peaks muutuma 2 korda sama palju kui
S&P500 aktsiaindeksit peegeldav SPY (punane joon). Seda ta teebki, aga
päevasiseselt. Pikemas perspektiivis jääb võimendusega instrument SSO küllaltki
tõenäoliselt alla indeksi tootlusele. Oletame, et põhiindeksi väärtus on 100.
Kui järgmine päev tõuseb selle väärtus 10%, siis on indeksi tase 110, 2-kordse
võimendusega instrumendil 120. Kui nüüd järgmisel päeval põhivara omakorda langeb
10%, siis tavalise indeks tase on 99, sest 10% 110st on 11 ja 110-11 = 99.
2-kordse võimendusega instrumendi väärtus on aga 96. Seega kui tavaindeks on
langenud 1% ja võiks eeldada, et 2-kordse võimendusega instrumendi langus on
2%, siis antud näite puhul on aktiva väärtus langenud lausa 4%.
Ka graafikult on näha, et SSO ei järgi pikemas perspektiivis
2-kordselt indeksit. Kui S&P 500 indeks on langenud 2%, siis SSO on
kaotanud pea 40% oma väärtusest.
Lisaks on tegemist volatiilse (äärmiselt kõikuva)
väärtpaberiga, mis suurendab kogu portfelli riskitaset.
Miks on SEB
varahaldurid teinud suure vea? Põhjus 2
Pensionifondides on piirangud, et ükski investeering ei tohi
ületada 10% pensionifondi varadest. Aasta alguses oli SSO suurim
aktsiainvesteering Progressiivses pensionifondis, moodustades 5,1 % fondi
varadest. Kui osta näiteks 100 aktsiat SSO-d, siis see annab päevasiseselt
sama tulemuse, kui sul oleks 200 väärtpaberit SPY, sest SSO on kahekordse
võimendusega instrument. Seega võrdub 5,1% SSO-d 10,2 % SPY-ga. Seega on SEB
varahaldurid sisuliselt eksinud ka selle termini vastu.
Mida saaks paremini
teha?
Pensionifondid on investeerinud rämpsvõlakirjadesse.
SEB-l on varemgi fondidega probleeme olnud.
Ka Swedbank on pensioniraha investeerimisel väga halbu otsuseid teinud.
Mina sooviksin võimalust, kus saaksin valida, et minu
pensioniraha läheks kas maailma aktsiate, kõrgeid dividende maksvate
ettevõtete või Skandinaavia aktsiate indeksfondidesse.
- Nii elimineeriksin SEB ja Swedbanki varahaldurite ebakompetentsuse riski
- Indeksi S&P 500 tootlus on parem kui keskmise fondi tootlus: arvan, et ka passiivselt juhitud pensionifondi tootlus oleks parem aktiivselt juhitud fondi omast
- Teenustasud oleksid väiksemad – praeguse 1-2% teenustasude asemel 0,1 – 0,2 %. Lisaks kui teenustasud on väiksemad, siis järelikult on ka tootlus suurem (ceteris paribus).
Arvatavasti selline mõte pankadele ei meeldi, sest
väiksemate teenustasude tõttu muutuks ka nende tulubaas väiksemaks. SEB saab iga
aasta vähemalt 60 miljonit krooni pensionifondide haldamise eest teenustasudena.
Selline summa peaks ju motiveerima oma tööd hästi tegema !?
Äripäev: „Ettevaatust võimendusega fondide puhul“:
Mornigstar: „Warning: Leveraged and Inverse ETFs Kill Portfolios“
Seeking Alpha: "The Case Against Leveraged ETFs"
Wall Street Journal: "ETF Math Lesson: Leverage Can Produce Unexpected Returns"
Ühine Skämmeripüüdja poolt algatatud fännilehega "Skämmer, mina tean!" näitamaks, et Sina ei lase end skämmeritel petta ja hoidmaks kursis end Skämmeripüüdja tegemistega.
Kahe- ja kolmekordselt võimendatud instrumendid ei ole sugugi pensionifondidele mõeldud. Selliste instrumentidega peaksid kauplema ainult riskifondid ja eraisikutest kauplejad, kes teavad, mida nad teevad. Ülaltoodud näide on ilmselgelt vastuolus pensionifondi kui sellise investeerimisfilosoofiaga - pensionifondi eesmärk peaks olema võimalikult stabiilse tootluse saavutamine minimaalseid riske võttes seejuures pikemat perspektiivi silmas pidades. Instrumentdid nagu SSO, FAS, FAZ jne on lühiajaliseks spekuleerimiseks, aga mitte pensioni kasvatamiseks.
ReplyDeleteHuvitav oleks antud asjas SEB kommentaari kuulda. Kas SEB portfellihaldusfilosoofia kiidab sellise 'investeeringu' heaks või on tegemist omavolitseva kauplejaga? Skämmeripüüdja, oled sa SEB-ga kontakteerunud?
Tere! Saatsin kell 10 viite antud teemast suurtematele meediaväljaannetele, et nad teemat edasi uuriks - küsiksid SEB-lt kommentaari ja vajadusel ka mõnelt eksperdilt kinnitust mu sõnadele, et võimendusega instrumendid ei sobi pensionifondidesse. Praegu ei ole veel ühtegi uudisnuppu teemast ilmunud ja võib-olla see tähendab, et varsti pean minema teema uurimisega ikkagi üksi edasi(ehk kontakteerun SEBga jne).
ReplyDelete