SEB vastus - palju müra, vähe sisu

SEB Progressiivse Pensionifondi juht Vahur Madisson kirjutas mulle seoses artikliga "SEB spekuleerib eestlaste pensionirahaga". Ta palus oma kommentaari kui SEB vastuse blogisse kopeerida. Seda ma nüüd teengi, lisades sellele veel omapoolsed kommentaarid.

Skammeripuudja.blogspot.com postituses on eilse kuupäevaga teema pealkirjaga „SEB spekuleerib eestlaste pensionirahaga“. Postituses käsitletakse SEB Pensionifondide ühte investeeringut ProShares Ultra S&P500 Trust indeksifondi (SSO). SSO puhul on tegemist indeksifondiga, mille tootluse eesmärk on saavutada kahekordne S&P500 indeksi liikumine.

Vale! SSO eesmärk on saavutada kahekordne S&P 500 liikumine päevasiseselt. See võib tunduda tähenärimisena, kuid see on ülioluline fakt, mille tõttu ei ole SSO sobilik investeerimiseks.

Postituses mainitud järeldused SSO kasutamise on SEB Pensionifondide suhtes ekslikud.

SEB Progressiivne Pensionifond on kasutanud SSO-d investeerimisportfelli tururiskide juhtimiseks ning mitte spekuleerimiseks.

Kas tururiskide vähendamiseks ei kasutata inverse ETFe? Ja kui soovisite turu osakaalu pensionifondis suurendada, siis miks Te ei kasutanud S&P 500 võimenduseta indeksfondi SPY?

Me ei propageeri võimendusega investeerimist, kuid piiratud osakaalus ning osana regiooni- ja valuutapõhisest strateegiast oleme pidanud otstarbekaks investeerimiseesmärkide saavutamiseks võimendusega indeksifondi kasutamist tingimusel, et ülejäänud investeeringute madalam risk kompenseerib võimaliku riskitaseme tõusu.

Pensionifondides on niikuinii piirangud (mis piirkonda võib investeerida, mis on maksimaalne varade osakaal väärtpaberis jne). Seega meil ei saagi olla juttu piiramatust osakaalust, kui see üldse võimalik olekski. SSO oli 31.01.2011 seisuga suurim aktsiainvesteering SEB Progressiivses pensionifondis, moodustades 5,1% pensionifondi varadest. See ei ole väike osakaal. Ja kuna SSO on kahekordse võimendusega, siis ta omab märkimisväärset mõju portfellile. Tururiskide juhtimiseks oli antud positsioon ilmselgelt liiga suur.

Informeeritumad lugejad on võib-olla märganud, et vaid vähesed pensionifondid ja nende hulgas on SEB, on investeerinud näiteks Saksa riigi võlakirjadesse.

Informeeritud lugeja teab ka seda, et Saksamaa 10-aastase võlakirja tulusus on vaid 2,25% aastas. Lisaks teab ta veel seda, et kui Saksamaa päästab Kreekat, Portugali ja teisi PIGS riike, siis tema võlakirjade väärtus pigem langeb (ja selle arvelt PIGS võlakirjad tõusevad, yield langeb). Lisaks kui arvestada inflatsiooni, siis on Saksamaa võlakirjade tootlus -0,25% ja kui arvestada veel inflatsioonilisi riske, siis ei tundu Saksamaa võlakirjad üldse hea investeeringuna.

Samuti tasub mainida, et pideva olukorra hindamise käigus oleme positsioone muutnud ning tänase seisuga on SSO osakaal Progressiivses fondis 1,2%. SEB Progressiivse Pensionifondi osaku hinna volatiilsus on võrreldav teiste progressiivsete kohustuslike pensionifondide volatiilsusega viimase 24 kuu jooksul. Pensionikeskuse www.pensionikeskus.ee andmetel on SEB Progressiivse osaku viimase 24 kuu standardhälve annualiseerimata 1,67, mis on võrdlusgrupi vahemiku 1,54-2,04 madalamas pooles. Seega üksiku investeeringu põhjal ei saa teha järeldust, et see suurendab portfelli riskitaset investorite jaoks. Samuti ei ole SEB Progressiivse Pensionifondi tootlusele ja riskile ka viimase 12 kuu jooksul konkurentidega võrreldes midagi ette heita.

SEB Progressiivse Pensionifondi investeeringud ja kaasa arvatud SSO on kooskõlas kõikide nii seadusandlike kui SEB sisemiste investeerimispiirangutega. Finantsinspektsioon ei ole teinud meile ühtegi märkust nimetatud investeeringu sobimatuse kohta.

Aktsiaturud on olnud väga heitlikud ja investeering SSO-sse ei ole olnud eraldivõetuna viimasel ajal tulemuslik, samamoodi nagu ilmselt iga teine investeering avalikele aktsiaturgudele. Anonüümne autor on soovinud muuhulgas investeerimist Skandinaavia aktsiate indeksifondidesse.  SSO ja Rootsi OMX indeksifondi XACT OMX30 viimase 12 kuu hindade liikumise võrdluse põhjal võib öelda, et  tulemuslikum on paraku hoopis olnud investeering SSO-sse. See ei tähenda, et see tingimata nii peaks jätkuma.

Kui enne viitasite, et positsioon SSO-s oli võetud tururiskide juhtimiseks, siis siin käsitlete seda jälle investeeringuna. 

Ja kui vaatame Skandinaavia indeksfondi EWD tootlust (mul ei ole Bloomberg terminali, et saaks XACT OMX30 kuvada, seega võrdlen EWDga) alates 2006. aastast kui SSO fond loodi, siis näeme graafikult (EWD - sinine joon, SSO - punane joon), et Skandinaavia indeksfond on paremini käitunud kui SSO. Seega pikemaajalise investeeringuna on EWD olnud parema tootlusega kui SSO. Ja praeguses kontekstis pole üldse tähtis, kumb on ajaloos parema tootlusega olnud, kas EWD või SSO. Keskendume parem probleemi tuumale.

Kokkuvõttes:

Väide, et SSO on ainult tururiskide juhtimiseks võetud, ei päde. Miks oli tururiskide juhtimiseks vaja kasutada SSO-d, mitte aga SPY-d? Miks oli tururiskide juhtimiseks vaja võtta nii suur positsioon (5,1% pensionifondide varadest, millele lisab kaalu see, et tegemist oli võimendusega instrumendiga)?

Praegu on faktid need, et Te kasutasite spekuleerimiseks mõeldud instrumenti pensionifondis, kuid pensionifond on oma loomult mõeldud investeerimiseks.